Miskipärast tundub blogi alustamine eriti keeruline, sest viimase 4 päeva jooksul on päris palju toimunud. Aga eks ma siis alusta üsna algusest.
Sõit oli nagu sõit ikka mikrobussiga, mis oli ligi 600 000 km maha sõitnud. 40km enne Poola piiri läks autol generaator katki. Otsisime tükk aega mõnd garaaži, aga ükski Leedukas ei teadnud, kus mõni autoparandus asuks. See tundus väga imelik tegelikult. Lõpuks leidsime siiski ühe mehe, kes oli nõus bussi generaatori ära parandama. Igal juhul kulutasime kogu selle jama peale ligi 4 tundi väärtuslikku sõiduaega.
Nõnda jõudsimegi Varssavisse täpselt tipptunniks. Õnneks oli GPS kaasas. Kui algul plaanisime minu ühiselamu ette jõuda umbes kella 15 paiku, siis nüüd jõudsin oma tuppa 19:45. Tambet Pikkor oli lõpus päris vihane ja tahtis mu suvalises kohas maha panna, et ma siis taksoga edasi sõidaks - oli teine juba üle 16 tunni bussiga jutti sõitnud. Õnneks ei andnud ta alla ja viis mu pmst ukse ette.
Ühiselamu on väga normaalne ja ainult muusikaakadeemia tudengite päralt. Mina asun toas nr. 222 ja see on kolmekohaline. Minu toanaabriteks on Cyprian(fagotimängija) ja Lukas(näitleja).
Kohe esimesel õhtul läksin ma välja, et midagi söödavat leida ja tegelikult oli janu ka. Läksin uksest välja ja enda üllatuseks taipasin, et asun üsna peatänaval, sest kogu tänav oli väikeseid kauplusi, baare ja restorane täis. Tänava nimeks on Krakowskie Przedmieście. Paremale poole jääb Zamkovy väljak ja sealt algab vanalinn. Paremale jääb kohe presidendi palee jne. Igal juhul väga ilus tänav. Kõik vajalikud lokaalid asuvad kõigest mõnesaja meetri kaugusel: otse üle tänava on Iiri pubi, ühikast paremale ümber nurga asub üks väga hubane pubi ning Varssavi ülikooli juures asub keldrilokaal Indeks, kus mängib iga õhtu mõni bänd ja rahvast on alati seal palju. Kõige jamam on ainult tõsiasi, et pubides tohib suitsetada - seega on mul ühed riided pubides trollimiseks ja teised niisama olemiseks. Ja õlu maksab kõige enam 7 zlotti ehk siis 28 krooni (esmaspäeviti ja teisipäeviti pidavat ühest kohast selle raha eest isegi terve liitri õlut saama - mina tean, kus ma teisipäeval oma sünnipäeva tähistan....)
Ka koolitee kulgeb mööda seda tänavat ning Koperniku monumendist tuleb mul vasakule keerata ja siis umbes 300m kõndida ning olengi Chopini nimelises muusikaakadeemias. Kool on väiksem kui EMTA - mõeldud umbes 400 tugengile - nii ütlesid mulle Cyprian ja tema sõber, kui käisime reedel traditsioonilisel õllel akadeemia taga asuvas pargis.
Huvitav kokkusattumus oli, et nii välissuhete osakond, kuhu mul tuli viia mõned spetsiifilised dokumendifotod, mida samal hommikul kuskil x-fotosalongis teha üritasin, ja veidi raha, et saada endale tudengi staatust tõendav dokument, ning helirežii osakond asusid kõrvuti. Kahjuks ei õnnestunud mul osakonnajuhataja prof. Osinskiga jutule saada, sest esimese koolipäeva tõttu oli tal väga kiire. Seina peal stendidel oli ka tunniplaan kirjas, aga sellest ma päris hästi aru veel ei saanud.
Üleüldse on poola keel väga jabur, kuid pärast 3. õlut hakkab juba sujuma - ka Cyprian hakkas veidi paremini inglise keelt rääkima pärast 2. või 3. õlut. Ülidselt ei osata siin ühtegi teist keelt peale poola keele. Isegi venekeelega ei tee siin midagi kasulikku. Ühe suure kulmuga teenindajatüdruk ei saanud aru, kui ma kilekotti osta soovisin. Õnneks aitas kätega vehkimine. Üks teine teenindajaneiu, kes samuti umbes minuvanune, ei saanud aru inglisekeelest, kui ümbrikut osta soovisin. Jätsingi ümbriku ostmata. Igal juhul on veel veidi keeruline.
Tasapisi hakkab kõik laabuma. Üleeile õhtuks sain ühikas wifi tööle - arvutis endas oli mingi kala sees. Eile leidsin toidupoe, mis koolile päris lähedal. Täna käisime Cyprianiga suures ostukeskuses ning ostsime kahepeale veekeedukannu. Lisaks sai ostetud pann, pott ja kõik muu vajalik, et ühikas normaalselt toituda. Raha on nüüdseks kulunud juba kümneid kroone, aga arvestust pole pidanud - see on ilmselt halb.
Homme algab siis loodetavasti esimene koolipäev ja saan lõpuks ka asjalikuks hakata. 4-päevane kohanemisperiood on läbi.
Tegin mõned picid kah:
Tagasihoidlik tuba prantsuse rõduga. Ruumi on kõigi jaoks
Tegin väikese tiiru tänaval ning enda üllatuseks oli seal väga palju rahvast ning mõned tegid tsirkust kah.
Hilisõhtune vaade kooliteele. Iga päev kella 20 ja 22 vahel koguneb suur hulk rahvast kiriku ette, et mälestada kadunud Presidenti. Chopin puhkab natuke maad edasi järgmises kirikus. Eile oli keegi sellele tänavale kogu pikkuses punased küünlad maha pannud - väga ilus vaatepilt...



Nonii oledki käes! Pubidest on igatahes ülevaade olemas. Jätka samas vaimus!
ReplyDeleteMaris