Ilm on läinud jahedamaks. Märkamatult on ka siin puude lehed nüüd kollast värvi ja mingi külm tuul puhub. Homme lähen ostan jope.
Alates eilsest on asjad just õiges suunas liikuma hakanud. Lõpuks sain ise ka aru, et siinsest Erasmuse koordinaatorist minule kasu ei ole, läksin oma osakonna sekretäri juurde, kes muide on väga tore inimene, ja küsisin, millal juhataja tuleb. Tema ütles, et tulgu ma kella 15 paiku. Läksingi 15'ks osakonna juhataja kabineti ukse taha ootama ning 15:40 tuligi professor Osinski ning võttis veidi aega minuga tegeleda. Rääkisin ära talle oma mured/küsimused teemadel: erialaõppejõud, eriala loeng, muusikaajaloo toimumisaeg, poola keele kursused. Professor tegi paar kõnet ning andis mullegi paar telefoninumbrit, kuhu helistada ja kõik saigi korda.
Perast toredat kohtumist osakonna juhatajaga läksin otse akadeemia segakoori proovi. Tegu on kooli kõige suurema kooriga - kokku umbes 100 liiget. Poolakad on väga sotsiaalsed inimesed - vähemalt omavahel. Mina lihtsalt ei viitsinud kellegagi mõnd teemat arutama hakata ja seega istusin vaikselt. Aga kõik ülejäänud rahvas oli nagu laadal. Ime, et keset laule keegi juttu ei hakanud rääkima. Ma ei teagi, kas olen ise liigselt harjunud kooriproovidega, kus tehakse tööd ja rahvas ei tee ebanormaalseid hääli lihtsalt sellepärast, et neid teha, või ongi tegu kooriga, mis ei taotle väga suurt kunstilist taset ning toimib pigem lasteaiana. Aga mis sa ikka tahad, kui kooris laulavad 25% kooli liikmetest, kellest enamus on pianistid ja puhkpillimängijad. Eks sellise koori tase olegi selline, kus kõik oskavad küll noodist laulda, aga koorilaulus erilisi kogemusi pole. Nagu laulupidu...heh. Ehk peaksingi sellesse koori nõnda suhtuma...
Kätte anti 3 lugu, mis kõik olid võrdlemisi lihtsad. Mis kõige tähtsam - nad olid ladina keeles. Igatahes on pühapäeval kell 13 esinemine kuskil kirikus - minu esineme esinemine uues kooris. Väga tore. Saan endale hõbedase kikilipsu ja ühe loo peab lisaks kolmele eelmainitule pähe kah õppima.
Täna sain kokku oma erialaõppejõududega. Yeah...neid on kaks. Prof. Lupa õpetab mulle helirežiid klassikalises muusikas ning Herr. Regulski õpetab mulle helirežiid pop-jazz suunal. Laupäeva õhtul kell 21:00 lähen akadeemiasse üht kammerteose salvestusprotsessi tudeerima. Tahtsin ka võimalikult ruttu teada saada, kas on võimalik lõputööks vajalik klassikalise muusika teose salvestus ja eksplikatsioon just siinse akadeemia saalis teha - läksime kohe murega osakonna juhataja juure ning asjad sai jälle joonde räägitud. Tore.
Pärastlõunal läksin oma teise eralaõppejõuga kokku saama. Ta kutsus mind enda stuudiosse, mis oli selline 15 aastat tagasi tehtud vägagi normaalne stuudio - pidavat olema ainuke stuudio Varssavis, kus on veel lintmakk. Ka härra Regulski on väga vahva tüüp. Vaatasin mõne tunni pealt, kuidas on tema harjunud Pro Toolsiga töötama - kohati tundus nagu ta kuuleb, mida ma mõtlen - pea iga tegevus, mida ta arvuti taga tegi, käis minul just vahetult enne peast läbi. Muidugi oli tema tegevust kahest 52" monitorist mõnus jälgida - ühes pildis "edit", teises "mix" vaade. Kahjuks tegeles ta mingisuguse lastemuusikali materjaliga ja see tundus talle veidi tüütu - ta isegi mainis, et teeks parema meelega midagi väljakutsuvamat. Kui me vestlus läks lintmakkidele, millega ta varem tööd tegi, mainis ta, et tänapäeval ei oska enam inimesed ei laulda ega pilli mängida, sest muusikul on võimalus iga võte uuesti ja uuesti teha seni, kuni saavutatakse heal juhul parim tulemus. Vanasti oli muusikul võimalus ainult üheks korralikuks võtteks ja see pani pillimehed olukorra ette, kus nad pidid oskama mängida - ja oskasidki.
Igal juhul olid mõlemad õppejõud, kellega tihedamini koostöö toimuma hakkab, vägagi toredad ja oma ala asjatundjad. Mõnus. Lähipäevil näen lõpuks ka kooli nii klassikalise muusika stuudio kui ka keldrikorrusel asuva pop-jazz stuudio ära.
Kokkuvõte
Mul on veidi kahju, et kulutasin liiga palju aega ja vaeva valede inimeste käest küsimisega. Aga neeh...eks elu õpetab. Ilmselt mängis mõningast rolli ka keelebarjäär - mängib siiamaani, kuid semestri lõpuks olen koos Korealastega loodetavasti piisavalt poola keelt õppinud, et rohkem sellistesse teadmatutesse olukordadesse ei satu. Lisaks tegin Varssavi Ülikoolis toimuvale Erasmus Tandem projekti avalduse, et mõni kohalik minule poola keelt ja kultuuri õpetama hakkaks. Vastutasuks õpetan mina temale kas eesti - või inglise keelt.
mõni pilt:
Härra Regulski stuudio töölaud.
P.S. täna sai Varssavi tudengielust kaks nädalat täis

No comments:
Post a Comment