Homme toimub taas kõige keerulisem aine - partituuri tundmine. Pidingi täna 4-realist teksti, mis kõik C-võtmes, klaveril harjutama. Päris harjutasin. Ärkasin, pesin, käisin huvitavas loengus, sõin ja läksin linna vahele. Läksin raudteejaama otsima. GoogleMaps'ist vaadates oli teekond sinna umbes 2 km pikk. Läksin väikese ringiga ja jõudsin hoopis vaksali taga asuvasse keskmisest suuremasse kaubanduskeskusesse - umbes 4 korda suurem kui Viru Keskus. Seal oli nii palju huvitavaid kauplusi ja söögikohti jne, et kui mul oleks vaja olnud midagi osta, siis saaks vabalt just seal kõik raha ära kulutada. Lõpuks jõudsin ka soovitud sihtpunkti - rahvas tungles igaüks oma suunas, sest oli alanud tipptund. Kõiksugu käigud olid poode ja toiduputkasid täis. Mina ostsin endale käärid ja kartulikoorimis noa - kumbki 12 krooni. Kindad ostsin ka - 20 krooni. Seejärel vaatasin maa-all ilusaid ronge ja jalutasin ühika poole tagasi. Ühe jalakäijate tunneli juures oli eriti vinge lihtsalt seista ja ümberringi toimuvat jälgida - nagu tüüpilise filmi tüüpilises kesklinna tipptunni vaates, kuidas üks inimene lihtsalt jälgib (kõigepealt on kaamera inimese näos ja siis hakkab koos inimesega kaasa keerama, kuni lõpuks saab lähivõttest kaugvõte - üsna eepiline) enda ümber toimuvat. Kui flashback oli möödas, suundusin English Steak House'i ja tegin ühe õlle, sest janutas. Ühikasse jõudes, oli juba piisavalt hilja, et klaverit harjutama minna. Toanaaber küll tinistas oma uut ja veidi valjemat fagotti harjutada, aga see mind ei seganud. Väga.
Kui ma hommikul piisavalt vara üles ei ärka ja jätan harjutamata, teatan õppejõule, et mul ei ole mõtet tundi tulla tema aega raiskama. Las läheb parem lõunat sööma, sest tal veel pikk tööpäev ees. Homme toimub vist esimene poola keele tund. Eks näis. Aga õppimist võin nii palju kommenteerida, et kuna mul pole eriti palju koolipoolseid kohustusi, otsustasin muretseda kümneid lehekülgi erialast õppematerjali, mida nüüd tasapisi läbi närima hakkasin. Tegevust jätkub.
Tegelikult tahtsin muljetada hoopis toidumaailmast ja hindadest.
Näitlejahakatisest toanaabril on voodialune kõiksugu toiduaineid täis. Mina hoian enda voodi all riideid... Riiulitel on ka kõiksugu puuvilju ja kapsast ja tomatit (tegu on vist vegetariaaniga). Minul on riiuli peal viiul (on teine veidi tolmu kogunud juba) ja veekeetja pappkast. Fagotimängijal ei ole peaaegu üldse toiduaineid kusagil - pakk riisi, ketšup ja kohv.
Ainuke kord, kui ma siin olles väljas sõin, olid esimesed kaks päeva, sest mul polnud tehnikat, millega ennast toita. Nüüd, kui mul on pott, pann ja silikonist kulbihakatis, käin ma umbes ülepäeviti kooli lähedal asuvas toidupoes, ostan u. 150 krooni eest söödavat ning teen sellest midagi, mis mulle maitseb. Tavaliselt jätkubki sellest kaheks päevaks. Mida siis 150.- eest saab? Kilo porgandeid, 10 muna, pudel ketšupit, 500g hakkliha, 1L mahla, mõned banaanid, kartuleid, juustu ja midagi head ka lisaks. Hea õlu maksab poes umbes 10 krooni. Hakkliha kilo jääb alla 50.-. Üldiselt on siin kõik natukene odavam - välja arvata poola õunad, mille kilohind on enam-vähem kogu aeg 5 krooni ringis, ning nad on maitsvad. Aa...ja kokakoola maksab ikka sama palju kui Eestis. Siiamaani olen teinud juba kahel korral sama sööki - spagette kastmega ning praekartuleid. Tegelikult püüan varieerida võimalikult palju. Muidu läheb igavaks.
Toidurubriigi kokkuvõtteks nii palju, et pigem kulutan veidi rohkem raha ja aega, kui söön ainult võileibu ja kisselli - see siis kõigest väike tähelepanek, kui toanaabritega võrrelda..
Lõpetuseks minu jaoks täiesti arusaamatu tähelepanek - Näitlejahakatisest toanaabril on samasugune valge MacBook ning laupäeval ostis ta endale eePC. Nüüd saab ta mõlemi rüperaaliga vaheldumisi Facebookis trollida ja uudiseid lugeda...sest ta ei tundu eriline power-user olevat...WTF?
pilt ka siis(moe pärast)
Toanaabri uus sülearvuti ja MacBook on lihtsalt selle aluseks...
No comments:
Post a Comment