Viimasest sissekandest on möödas vähemalt kuu aega ja minu arust on see väga normaalne. On ju täiesti mõistetav, et kui ma planeerin 8. detsembril midagi blogida ja samal õhtul on akadeemia orkestril väga vinge kontsert ning seda tähistama kutsutakse, siis loomulikult vastan viisakalt kutsele ning lahkume öösel toanaabriga pubist viimaste klientidena. Sama arusaadav on tõsiasi, et kui mulle järgmisel päeval täiesti ootamatult Tammo ja Pets külla otsustavad tulla, siis ei tule nädalavahetusele seatud õppimise - ning blogimiseplaanidest mitte midagi välja. Aga ma ei kahetse - hoopis vastupidi.
Ja no plaan 16. detsembril lennukiga Tallinnasse naaseda läks ka vett vedama - 13. detsembri öösel kella 5 paiku otsustasin, et lähen järgmisel hommikul koos sõpradega autoga kodumaale ära. Väga hea otsus.
Jõulud ja aastavahetus ja kõik ülejäänud aeg, mis Eestis veedetud, kulges vägagi tegusalt ja seltskondlikult - tore ju.
Nüüd olen tagasi Varssavis, mis lõhab juba kevade järele, kuigi päris talv on veel ilmselt ka siin ees, ja mõtlen, et peaks taas õppima hakkama. Tegelikult oleksin pidanud siia päev varem jõudma ehk siis 6. jaanuaril, kuid kuna LOT jättis lennu ära ja minul kiiret ei olnud, nõustusin läbi Frankfurti või Kopenhageni lennujaamade rändamise asemel järgmisel päeval LOT'iga lennata. Nõnda võitsingi veel ühe päeva Eestis veetmiseks - no ja see päev kulmineerus eriti vingelt (detailidesse ei hakka siinkohal laskuma).
Koolis on vahva, kui ainult seda pidevat und ja väsimust poleks. Ja ma ei saagi aru, millest see uni tekib. Kui väga tahta, magaksin ma ilmselt siin koguaeg, sest uni on nii magus. Aga õnneks hakkab iga natukese aja pärast minus endas miski ütlema, et tõusku ma nüüd kohe üles ja hakaku tegudele. Ehk teeb mind uimaseks ka liigsoe ja tiba umbne tuba, sest toanaaber on pühapäevast saadik haige - rögiseb ja köhib ja sonib teine pidevalt. Ükskord tahtsin akna avada, kuid toanaabril hakkas kohe nii külm, et nüüdsest hoian akna kinni. Täna tõusis ta isegi üles ja käis poes - on märgata tervenemist. Ehk saan homme isegi värsket õhku tuppa tuua.
Olen endale mingisuguse tegevuskava välja mõtelnud, aga kuna olin täna pärast kooli ikka veel väsinud, siis püüan homsest seda järgima hakata. Ehk regulaarne unerežiim ning peaaegu kindel päevagraafik muudavad minu ajakulutamist praktilisemaks. Tegelikult on ilma selle graafikutagi piisavalt tegus ja tore - vähemalt seni kuni väga kiireks läheb. Näiteks järgmisel nädalal algavast eksamisessioonist ei tea ma midagi. Mingisugune arvestus olevat mul juba tehtud ning muusikaajaloo õppejõuga rääkisin viimati oktoobris ja sedagi väga põgusalt. Küll kuidagi ikka saab.
Igatahes on selle aasta esimene sissekanne nüüd tehtud ja siit edasi saab ainult paremaks minna - eksole.
Pilte pole uppida, sest Tammo pole siiamaani nende külaskäigul tehtud pilte kättesaadavaks teinud.
Toanaaber ja kõrvaltoa saksimängija olid Eesti õlle üle õnnelikud ning kreeklasel kõrvaltoast oli samuti hea meel, kui talle õlle asemel šokolaadi tõin.
