üliõpilasena Varssavis: Pühad

Pole nagu nädal aega midagi bloginud, kuigi see ei tähendaks, et siinne aeg sündmusteta kulgeks. Kriban siis mõned read puhast kulda.

Täna hommikul ajas üles mind Maaren, kui helistas kella 10 paiku. Küsis, et kust hommikut süüa saaks. Ma võtsin kiirelt jalad alla ning näitasin siis Maarenile ja Villule suuna kätte. Olid teised kõigest läbisõidul suunaga Leipzigi. Aga tellitud Eesti õlu jõudis minuni. Paar üllatussaadetist tuli ka. Väga meeldiv.

Eelmisel nädalal toimus akadeemia sümfooniaorkestri suur kontsert. Saal oli paksult rahvast täis ja mina ronisin foonikasse, et näha, kuidas kontserti purki pannakse. Puldis olid kaks esimese aasta magistranti ning lisaks salvestati ka multi-track võte keldris asuvas foonikas. Nende töövõtted ei erinenud oluliselt sellest, mida olen isegi harjunud tegema ja nägema. Samas julgen väita, et mina oleksin siiski mikrofonid teisiti asetanud. Orkester ei olnud tasakaalus - keelpillid kostusid väga lähedalt ja kõigest peaaegu kui ühtse rühmana, kuid puhkpillid mängisid väga palju kaugemalt ja vaiksemalt. Flöödile ja klarnetile oli küll pandud paar lisamikrofoni, aga need mängisid üldpildis väga väikest rolli. Muideks orkester mängis Tšaikovski viiulikontserti D-duur (solistiks härra Kulka) ja Shostakovichi V sümfooniat d-moll. Orkester mängis ilusti ning üldiselt paremini kui EMTA korso...no offence.
Kogu kontserti ja salvestusprotsessi kõige positiivsem kogemus oli näha keldrikorrusel asuvat praktiliselt uut (3-aastast siis) foonikat. Ruumi oli projekteerinud keegi arhitektuurimagistrant Varssavi Ülikoolist ning ehitasid selle siinse tehnikaülikooli tudengid. Minu arust väga hea mõte luua koostöö erinevate kõrgkoolide vahel. Foonika on ilus ja lõhnab nagu saunalava (uhoh - väga tahaks sauna). Keskel ilutses suur ja paljude nuppude ning faderitega Cantus'e pult. Magistriõppe viimasel kursusel tudeeriv Denis ütles, et tegu pole kõige innovatiivsema puldiga - töötab ta ainult Nexuse A/D konverteritega ning nuppude paigutus on kohati ajuvaba. Vähemalt nägin ma ära 100% töötava foonika, kus saab ilmselt lähiajal palju tööd ära tehtud.

Ülejäänud nädal kulges juba üsna rutiinselt: magasin vähemalt kella 12ni, ülepäeviti või veidi harvem jooksin oma 9,5km rada, sain raamatut lugedes targemaks ja mõnes loengus käisin ka.
Samas nädalavahetuseti saab endale alati midagi uut lubada. Leidsin endale uue lokaali, kus aega veeta ning 24-kroonist vaadiõlut nautida. Pubi nimega Nora. Seal on tervelt 3 noolemängu lauda ning lauajalgpall. Ruumi on piisavalt, seega pole liiga umbne ja suitsune. Avastasin selle toreda koha reedel, kui läksin sinna mõttega üks õlu juua ning veidi Igor Maasiku raamatut lugeda. Õhtu lõpuks polnud ma raamatut isegi kätte võtnud ning ühest õllest jäi väheks. Kuna üksi on nooli jama mängida, siis liitusin ühe suvalise seltskonnaga, kes lõpuks osutusid olevat IT'mehed, kes käivad üle Poola servereid haldamas. Igatahes sai räägitud maast ja ilmast ning uue HTC HD2 telefoniga pilti tehtud. Kuna härrad pidid järgmine päev tööle minema, siis jäin umbes 3ks minutiks üksinda. Kui ei kusagilt ilmus välja kamp rootslasi, kes üritasid noolemängust sotti saada. Mina abivalmi inimesena hakkasin neile kohe poolakeelset noolemängumasinat lahti seletama ning muidugi avaldasin soovi nendega liitumiseks. Rootsi poisid olid samuti lahked, sest nad olid rootslased. Perast paari mängu teatati, et pubi sulgetakse. Ma lubasin rootslastele Varssavi näidata ning viisin nad Nora pubist 15m kaugusele asuvasse lokaali nimega Indeks (minu lemmik koht, sest seal jäin ilma jopest). Rootslaste meel oli ülev, sest nägid vist esimest korda Poola neiusid, kellega kohe tantsupõrandale tormasid. Kuna Indeksis nooli mängida ei saanud, siis tegin sealt üsna kiiresti ühika poole vehkat.

Teine kogemus Nora pubiga oli pühapäeva õhtul, kui ilm oli just nõnda ilus, et lausa kutsus välja Igori raamatut lugema. Jõudsin umbes ühe peatüki lõpuni lugeda ja juba pimenes. Leidsin "Beer House'i" taolise restorani, kus sain suitsuvabas keskkonnas oma lugemishimu lõpuni rahuldatud. Tegin ühe õlle ka.
Kuna juues kasvab janu, siis ühikasse jõudes ei tahtnud ma kohe üldse end taas arvuti taha naelutada. Kuna toanaabrile sai just Sibelius 6 installitud ning maestro tegeles ühe käsikirjalise suurteose digitaliseerimisega, siis võtsin ühendust kreeklasest tšellistiga ning kutsusin ta nooli mängima. Kreeklane oli nõus. Pubisse jõudes tuli kreeklasel meelde, et ta pole kunagi nooli mänginud, ja seega kulus päris palju aega mängureeglite ja -tehnika seletamisele. Tegime ühe mängu ning taaskord tekkis võimalus liituda ühe teise seltskonnaga. Mina julge inimesena küsisin täiusliku inglise aksendiga, et teeks ühe mängu. Mulle vastati veel täiuslikuma inglise aksendiga, et miks mitte. Tegu oli kahe inglasest tüübiga, kes olid leidnud endale Poolas neiud ning nüüd elavad teist aastat Varssavis. Raha teenivad inglise keele eratundide andmisega. Taaskord noolemängu vajadus rahuldet, kõmpisime kreeklasega ühikasse tagasi.

Tänane nädal on alanud pühaselt. Eile oli pühakute päev ning täna hingede päev. Kool on suletud ja poed on kinni. Aga ilm on see-eest väga ilus (tänaseks lubas 18 soojakraadi). Seega, mis ma siin arvuti taga enam passin. Lähen vaatan parem, kuidas lehed langevad.

mõni pilt: