Pühad jälle tulemas

Homme on Poola Vabariigi aastapäev. Lipud lehvivad kõikjal ja võib-olla on keegi isegi elevil. Minul pidupäeva tähistamise plaane pole.

Möödunud nädalavahetus algas juba neljapäeval ning lõppes esmaspäeva hommikuga.
Läksin lõunaks lennujaama, et Marile vastu minna. Ei arvanud, et sinnasõit tervelt 40 minutit kestab. Veel vähem oskasin oodata, et lennujaamast ühikasse sõit ühistranspordiga kestab ligi 1,5h. Oli vist varane tipptund. Plaanis oli võimalikult kiiresti Poznanisse sõita, et 19'00 algavale kontserdile jõuda.
Varssavist Poznanisse on üle 200km - me jõudsime raudteejaama veidi enne kella 18'00 ja nägime, et kohe läheb üks rong soovitud sihtkohta. Istusime rongi, koridoris käis mees ja müüs spordikotist õlut. Ostsin õlle ja rong hakkas liikuma. Varssavi eeslinna jõudes tuli piletimüüja ning küsis, kuhu sõita soovime. Kui ütlesime, et Poznanisse, siis nii müüja kui ka teised kupees olijad tegid suured silmad pähe ning andsid teada, et rong just tuleb Poznanist ning liigub hoopis teises suunas. Mul on hea meel, et meid enne Lublinisse saabumist rongist välja saadeti. Õnneks on Poola rongiliiklus üsna tihe ning hästi arenenud. Kuna õige rongini oli umbes 15 minutit aega, ostsime kassast piletid. Rong Poznanisse sõitis perroonile, igaks juhuks mõtlesin, et võiks kelleltki targemalt üle küsida. Tuligi välja, et oleksime taaskord vale rongi peale istunud, sest piletit olid ostetud teise firma liinile, mis väljus 5 min pärast. Perast väikest seiklemist jõudsime 23'15 soovitud sihtkohta. Kontserdile ei jõudnud. Saime kokku Mari sõbranna Dagmaraga, kes meid lahkelt oma kodus vastu võttis.
Poznan on umbes Tallinna suurune, kuid väga palju rahulikum - umbes nagu Tartu, sest seal on mitmeid ülikoole ja seega ka palju tudengeid. Päeval sai vaatamisväärsustega tutvutud. Õhtul tegi Dagmara ema ehtsa 3-käigulise Poola õhtusöögi. Tundus nagu oleksime restoranis. Päris õhtul läksime õllele. P.S. rüübe Varssavis on odavam. Plaanis oli öise rongiga tagasi pealinna sõita. Sai isegi spetsiaalselt raudejaamas sõidugraafikuid vaatamas. Teadsime, et rong Varssavisse lahkub 3'10. Jõudsime vaksalisse umbes 2'30 ning saime teada, et olime vaadanud vale graafikut - rong saabus Varssavist 3'10. Kuid täiesti juhuslikult saabus raudtejaama just rong, mis liikus siiski õiges suunas. Siiamaani imestan, et kui suur on tõenäosus, et taaskord sai vale rongigraafikut vaadatud ning et täiesti juhuslikult jõudis õigel hetkel jaama rong, mis siiski Varssavisse sõitis... Öine rong oli rahvast täis - esimesed kaks tundi tuli koridoris passida...
Ülejäänud nädalavahetus kulges rahulikult Marile linna vingeimate pubide näitamisega ning lakkamatut vihmasadu trotsides linna vahel löötimisega. Niipea, kui Mari esmaspäeva hommikul tagasi kodumaale lendas, lõppes ka vihmasadu ning ilm läks jälle soojaks...

Käisin täna esimest korda poola keele tunnis. Koos korealastega. Jäin tundi umbes 30 minutit hiljaks, sest polnud kindel kas ja kus tund üldse toimub. Klassiruumi jõudes leidsin enda eest umbes 6 korealast ning vanema härra, kes oli õpetaja rollis. Korealastel oli raskusi keskendumisega - käänasid suvalisi sõnu ning moodustasid ilmselgelt neile arusaamatuid lauseid. Tunni lõppedes ütleski õppejõud, et erilist mõtet mul seal käia pole - "Nagu näed, on siin võimatu midagi õpetada. Kordad ainult iga lauset mitukümmend korda ja lõpuks jääb neil ehk midagi meelde", ütles härra ning lubas minuga ühendust võtta ja mõne raamatu anda, mille abil õppida.

Igatahes sain terve eelmise nädala esmaspäeval Villu toodud Aleksandri kuuspakki ning Mari saadetud Fazeri šokolaadi nautida. Ja nüüd on mul ka SantaMaria hakklihamaitseaine ning sidrunpipar käepärast...

Ilusat Poola Vabariigi aastapäeva!!!11

mõni pilt:

Mul pole midagi lisada....